Teisel päeval läksin 
innustunult starti - motivatsiooniks oli teadmine, et pühapäeval metsa minema ei pea. Minu entusiasm sai rajal kõva tagasilöögi: vähe sellest, et ma ei jookse vaid matkan, ma matkasin ikka totaalselt vales suunas mõne punktiga. Ma olen vähestel radadel nii palju vigu teinud, kui Ilvese II päeval. Seitsmenda punktiga oleksin peaaegu, et loobunud seda otsimast. Iseeneses on punkt ju titekas. Mis siis juhtus ? Kaldusin orvandist tulles liiga paremale ära ja segadusse ajasid metsaväljaveoteed piirkonnas, kus ma punkti otsisin. Aga allaanda ei tahtnud, siis ikka otsisin punkti lõpuks üles. Teiste punktidega ikka tegin ka vigu, aga need polnud nii märkimisväärsed. Igaljuhul olin tagant poolt 3 kes, metsast välja sai. Minust jäi 2 inimest veel metsa. Korraldajad juba korjasid atribuutikat kokku kui finisheerisin. Lapsed jõudsid mitu korda helistada, et küsida kus ma olen ja millal tulen? Võistluskeskusesse oli finishist veel kilomeetrijagu maad jalutada. Klubikaaslased olid ammugi metsast väljas, kotid pakitud ja ootasid mind. Õnneks anti mulle natuke aega riiete vahetamiseks ja väikeseks lõunaks. Kiirrongi tempos need
tehtud said. Edasi viisin meie lustaka seltskonna Madala külla Linnu ZOOparki. Lisaks lindudele kohtasime ka igasugu imeloomi: Shoti mägiveiseid, poni, konni, Patagoonia maarasid, sigade väiksed kaugeid sugulasi, jäneseid jms. Lindudest vajaksid ülesmärkimist rääkivad papagoid, uhkeldavad paabulinnud, lagled, jooksupardid, haned, vutid, igasugu kanalised, faasanid jm sulelised. Igaljuhul oli erinevaid liike seal 200 kandis. Kõigile väga meeldis, kuigi eskursioon venis peale väsitavat võistlust natuke pikaks. Lapsed tüdinesid enne lõppu, hiljem leidsime kamba lapsi batuudi pealt. Kõigile meeldis. Soovitan kõigile, kes sinna kanti satuvad, seda Zoo parki kindlasti külastada.
Pildid Linnu ZOO pargist
Edasi viis tee meid tagasi Põlvasse. Meie Liina ja Ksenjaga sõitsime tagasi Leevisse ratsutama. Liina sai maastikul harjutada vabadust nautlevat galoppi koos peretütar Inessaga. Ksenja sai samuti ratsutada: esialgu küll mitte iseseivalt vaid teda talutati, aga emotsioone oli tal sellegipoolest küllaga. Tagasi Põlvasse saime teada, et ega teisedki polnud aega niisama raisanud: liigseid emotsioone maandati jalgpalli võistlusega kohalikul staadionil, kohaliku meeskonna vastu.
innustunult starti - motivatsiooniks oli teadmine, et pühapäeval metsa minema ei pea. Minu entusiasm sai rajal kõva tagasilöögi: vähe sellest, et ma ei jookse vaid matkan, ma matkasin ikka totaalselt vales suunas mõne punktiga. Ma olen vähestel radadel nii palju vigu teinud, kui Ilvese II päeval. Seitsmenda punktiga oleksin peaaegu, et loobunud seda otsimast. Iseeneses on punkt ju titekas. Mis siis juhtus ? Kaldusin orvandist tulles liiga paremale ära ja segadusse ajasid metsaväljaveoteed piirkonnas, kus ma punkti otsisin. Aga allaanda ei tahtnud, siis ikka otsisin punkti lõpuks üles. Teiste punktidega ikka tegin ka vigu, aga need polnud nii märkimisväärsed. Igaljuhul olin tagant poolt 3 kes, metsast välja sai. Minust jäi 2 inimest veel metsa. Korraldajad juba korjasid atribuutikat kokku kui finisheerisin. Lapsed jõudsid mitu korda helistada, et küsida kus ma olen ja millal tulen? Võistluskeskusesse oli finishist veel kilomeetrijagu maad jalutada. Klubikaaslased olid ammugi metsast väljas, kotid pakitud ja ootasid mind. Õnneks anti mulle natuke aega riiete vahetamiseks ja väikeseks lõunaks. Kiirrongi tempos need
tehtud said. Edasi viisin meie lustaka seltskonna Madala külla Linnu ZOOparki. Lisaks lindudele kohtasime ka igasugu imeloomi: Shoti mägiveiseid, poni, konni, Patagoonia maarasid, sigade väiksed kaugeid sugulasi, jäneseid jms. Lindudest vajaksid ülesmärkimist rääkivad papagoid, uhkeldavad paabulinnud, lagled, jooksupardid, haned, vutid, igasugu kanalised, faasanid jm sulelised. Igaljuhul oli erinevaid liike seal 200 kandis. Kõigile väga meeldis, kuigi eskursioon venis peale väsitavat võistlust natuke pikaks. Lapsed tüdinesid enne lõppu, hiljem leidsime kamba lapsi batuudi pealt. Kõigile meeldis. Soovitan kõigile, kes sinna kanti satuvad, seda Zoo parki kindlasti külastada.Pildid Linnu ZOO pargist
Edasi viis tee meid tagasi Põlvasse. Meie Liina ja Ksenjaga sõitsime tagasi Leevisse ratsutama. Liina sai maastikul harjutada vabadust nautlevat galoppi koos peretütar Inessaga. Ksenja sai samuti ratsutada: esialgu küll mitte iseseivalt vaid teda talutati, aga emotsioone oli tal sellegipoolest küllaga. Tagasi Põlvasse saime teada, et ega teisedki polnud aega niisama raisanud: liigseid emotsioone maandati jalgpalli võistlusega kohalikul staadionil, kohaliku meeskonna vastu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar