Ohh, imede-ime meie pühapäevane päev oli võistlustest VABA. Reisikirg on nii sees, et ikkagi ratastele ja maakodu poole punuma. Enne veel sai Kaili juurest läbi sõidetud ja Liina oma ratsutamise ka tehtud. Keegi oli toonud oma lapse väikeseks jäänud ratsavarustust müügiks, nii saigi Liinale soetatud kiiver ja turvavest, mida tal Iirimaa laagris vaja läheb ja mis oli ise tarvis kaasa võtta.

Maale jõudes tervitas meid võilillede ja kanakoolede meri. Päike paistis ja kõik õitses ning õlmitses. Nii kahju kui ka polnud oli tarvis muruniiduk väljaajada ja teerajad niidukiga sisse sõita, muid järgmine kord tulles... oi, oi, oi.

Liina oli suur abiline ning pani sibulad maha ning päästis maasikataimed umbrohust välja- nii palju siis põllumajanduslikest töödest. Eelnevalt olin maha pannud kurgiseemned ning need kattelooriga katnud. Ülestõusmismärke nad veel ei ilmutanud.

Järgmisekorra kevad-põllumajandustööde nimekirja on jäänud veel: maakaevamine, kasvuhoone rohimine ja tomati taimede istutamise ettevalmistustööd, ubade ja kabatsokkide maha panek, peetide istutamine, herned jms. Veel on vaja suvine kastmissüsteem töökorda saada.