Aprillikuu viimane päev oli mul targu juba varakult vabaks tehtud, eks ikka Ilves 3 mineku pärast. Ega ma ise mingit võitu ju püüdma ei lähe, ikka rohkem enesesunniga tegu sinna metsaminek. Teadaolevalt on Lõuna-Eestis need kõrgeimad mäed ja suuremiad nõlvad, mis minu kihku metsa minna tunduvalt vähendavad. 
Peko Kevadest õppust võtnuna lasin end regada ainult 2 esimesele päevale, et viimasel päeval säästa jõudu tagasisõiduks. Minek traditsiooniliselt peatuspaigaga Tartus Lõunakeskuses, kus kaaslased kehakinnitasid. Mina, aga sõitsin üht Peugeot 407 vaatama ja proovisõitu tegema. Võistluskeskus oli Jõeveere talu maadel ja tervitas meid mõnusa rohelise muruvaibaga, mis olid jõe - ja metsaääres palistatud sinilillede ja võsaülaste pärjaga.
Esimesel päeval soosis mind stardiloos, mis oli minu stardijärjekorra ilusasti startijate rivi algusesse paigutanud. Kõik eeldused olid loodud, selleks, et ma pole viimane, kes metsast välja saab. Lapsed startid minuga samast stardist, mõned minutikesed hiljem. K-punkti viiv tähistus viis loomulikult kaugele mäe otsa. Esimene punktiga sai ronitud järgmisele mäele, järgmine punkt tõi meid mäe otsast alla ja siis ... pikk etapp läbi rohelise kaugele järgise mäe nõlvale. Suund peale ja raiusin läbi rohelise. 4 ja 5 punkt olid orienteerumise mõttes lihtsad ja nii möödaminnes nad võetud saidki. Kuuendale otsustasin läheneda nõlvapidi läbi kuusetihniku, mis minu suunataju mõneks ajaks ära kaotas. Nii ma hakkasingi punkti natuke varem otsima. Enne seitsmendat oli vaja jällegi mäe otsas rohelises teed teha selleks, et alla saada ülesminemiseks. Viimased punktid olid kukepea. Krutskit täis rajameister oli eelviimase punktiga teinud orienteerujatele väikese tähelepanu harjutuse: 73 ja 72 punktid olid üsnagi lähestikku ja sarnaste numbritega, loodan väga et keegi sinna ettekirjutatud püünisesse ei sattunud ja valet punkti ei võtnud. Aeg ei olnud mul küll muljeavaldav, aga üldjoontes jäin esimese päevaga rahule. Lastel läks paremini kuigi nad rahul polnud: Kaarel tegi 15 min viga ühe punktiga, mis saigi talle saatuslikuks kogu võistlust silmaspidades. Liina valutas pead, aga läbis sellegipoolest raja, jäädes Kirkele alla 8 minutiga ja saavutades 4 koha. Peatuspaigaks oli jällegi Põlva, kuhu meie spordiklubi 4 autot suutsid minna 4 erinevat teed pidi. Erinevaid teevalikuid sai proovitud ka järgnevatel päevadel.
Peko Kevadest õppust võtnuna lasin end regada ainult 2 esimesele päevale, et viimasel päeval säästa jõudu tagasisõiduks. Minek traditsiooniliselt peatuspaigaga Tartus Lõunakeskuses, kus kaaslased kehakinnitasid. Mina, aga sõitsin üht Peugeot 407 vaatama ja proovisõitu tegema. Võistluskeskus oli Jõeveere talu maadel ja tervitas meid mõnusa rohelise muruvaibaga, mis olid jõe - ja metsaääres palistatud sinilillede ja võsaülaste pärjaga.Esimesel päeval soosis mind stardiloos, mis oli minu stardijärjekorra ilusasti startijate rivi algusesse paigutanud. Kõik eeldused olid loodud, selleks, et ma pole viimane, kes metsast välja saab. Lapsed startid minuga samast stardist, mõned minutikesed hiljem. K-punkti viiv tähistus viis loomulikult kaugele mäe otsa. Esimene punktiga sai ronitud järgmisele mäele, järgmine punkt tõi meid mäe otsast alla ja siis ... pikk etapp läbi rohelise kaugele järgise mäe nõlvale. Suund peale ja raiusin läbi rohelise. 4 ja 5 punkt olid orienteerumise mõttes lihtsad ja nii möödaminnes nad võetud saidki. Kuuendale otsustasin läheneda nõlvapidi läbi kuusetihniku, mis minu suunataju mõneks ajaks ära kaotas. Nii ma hakkasingi punkti natuke varem otsima. Enne seitsmendat oli vaja jällegi mäe otsas rohelises teed teha selleks, et alla saada ülesminemiseks. Viimased punktid olid kukepea. Krutskit täis rajameister oli eelviimase punktiga teinud orienteerujatele väikese tähelepanu harjutuse: 73 ja 72 punktid olid üsnagi lähestikku ja sarnaste numbritega, loodan väga et keegi sinna ettekirjutatud püünisesse ei sattunud ja valet punkti ei võtnud. Aeg ei olnud mul küll muljeavaldav, aga üldjoontes jäin esimese päevaga rahule. Lastel läks paremini kuigi nad rahul polnud: Kaarel tegi 15 min viga ühe punktiga, mis saigi talle saatuslikuks kogu võistlust silmaspidades. Liina valutas pead, aga läbis sellegipoolest raja, jäädes Kirkele alla 8 minutiga ja saavutades 4 koha. Peatuspaigaks oli jällegi Põlva, kuhu meie spordiklubi 4 autot suutsid minna 4 erinevat teed pidi. Erinevaid teevalikuid sai proovitud ka järgnevatel päevadel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar