Lõpuks ometi puhkus, kuid erilised puhkuseplaanid mul puudusid. Minu jaoks on see ohtlik olukord, sest olen täheldanud, et ilma plaanita võin ma äkitse haigeks jääda. Mitmeid kordi on juhtunud, et just puhkuse ajal jään ma angiini, niimoodi paugust, et täna pole miskit viga, aga homme olen juba haige, mandlid paistes koos kattudega. Ehk plaani olemasoluga olen oma organismi n.ö "äratrikitanud" ja pingelangusest tekkiv stressitus pole organismile andnud signaali, et nüüd on vaba aeg haigeks jääda. Kevadel tegin mandlite analüüsi ka ära, mis näitas, et võrreldes mõne aasta tagusega on näidud mitu korda paranenud. Nii, mas siis maale läksingi plaanituna. Liina oli taas ära sõitnud Rõõmudega, sedakorda Tsehhi ja Austriasse võistlustele ja treeninguile. Kaarlil oli imedeime vaba nädal ning tema osales merepäästelaagris.
Laager toimus meie kõrval külas Tapurlas ning Kaie, kes oli laagrilastele peakasvatajaks, kutsus mind vabatahtlikuks appi. Andsin sõrme, kuid hoidusin kätt andmast. Käisin laagris abiks, vastavalt oma soovidele ning võimalustele, kuid kuna kodus oli alternatiiviks kuuri koristada, siis vabatahtlikult laagris osalemine oli hoopis meeldivam väljakutse.
Laagris oli osalejaid sutsu üle 30 lapse, vanuses 5-17 aastat. Laagrikavva kuulusid: Varvara tutvustus (Juminda poolsaare vabatahtlikke merepäästekaater), matk Juminda poolsaarel, koos koduloo informatsiooniga, rannakeele õpituba, kalapüük, purjetamise algtõdede tutvustus, esmaabi kursus, loomulikult mererõõmud koos ujumise, paadisõitude ja aerutamisega, merepäästeharjutused - paadi ümberajamine ja õiget pidi keeramine ning taas paati saamine, kuidas hoida end vees olles soojas ning kuidas aidata ära väsivat kaaslast, sõlmede õppimine ning meelelahutuse poolepealt veetuubitamine, eskursioon Varvaraga Hara sadamasse, Tapurla külas toimunud võistkondlik aaretejaht - mis baseerus orienteerumismaastikumängul ning lõpuõhtu disko koos küpsisetortide valmistamisega. Lapsed olid jagatud meeskondadeks: iga meeskonna kapteniks olid 17-15 aastased noormehed, kõige väiksemad jagati meeskondade vahel ära laagrikorraldajate poolt ning keskmised jagunesid vastavalt loosile. 2 meeskonda ööbisid koos ühes sõjaväetelgis ning kaptenite ülesanne oli telkide paigaldamine ning telkides korra hoidmine. Tekib küsimus, milles seisnes minu roll? Olin suuresosas lihtsalt lisasilmapaariks, samas kõigi nende veega seotud tegevuste juures olid abiks ka kohalikud vabatahtlikud merepäästjad.
![]() |
| Hara sadam täna |
Need neli päeva viibisid lapsed 24/7 õues, vihma me peaaegu et ei saanud (v.a 1,5h kolmanda päeva õhtul), peaks ütlema, et ilmaga meil ikka väga vedas. Lapsed olid suuresosas poolsaare n.ö omad lapsed (kohalikud, suvitajate ning sõprade lapsed). Laagris oli: 2 peakasvatajat, 2 abikasvatajat ning mina. Lisaks käisid vabatahtlikud merepäästjad erinevatel päevadel lapsi õpetamas. Kaarlile samuti laager väga meeldis ja võimaluse korral (kui tema tihedasse ajakavasse mahub), osaleb ta ka järgmisel aastal.
Mul oli suurepärane puhkuse algus!
Pildid laagrist I päev, III päev.
Maalehe artikkel laagrist on leitav siit:


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar