Pikknõmme püsirada ettevalmistused

Mai esimesel nädalal on Kaarel ka juba kolmapäevast kodune olnud. Reedesel - vabal päeval, käisime Kaarliga Rohuneeme kaarti taasavastamas. Lõunapoolsel kaardiosal ma polnudki varem käinud. Avastasin, et Püünsi metsade vahel on lumerohkematel aegadel ka suusarajad. Metsaalune on kivine nagu Käsmus, Tapurlas või meie enda Juminda poolsaare mets. Läbisin jalutades lühikese raja, selajal kui Kaarel oma tunnist metsajooksu tegi. Hea oli metsas näha õigeid punktitähiseid, mitte ei pidanud puude küljest väikseid lipikuid otsima.

Laupäeva hommikul suundusime Kõrvemaale Pikknõmmele püsiraja punktikohti üle vaatama ja märgistama. Kaarel jooksis läbi kaugemad kaared ja meile Liinaga jäid lühemad sutsakad.

Tagasi auto juurde jõudsime samaaegselt. Kaarel käis ka ujumas. Taliujumisest on ikka kasu olnud. Mina-lapsevanemana ei tekitanud sellest enda jaoks probleemi, vesi külm vms.

Kevad on ikka ilus aastaaeg. Peale metsas käiku, kinnitasime keha Kõrvemaa puhkekeskuses. Sealt edasi sõitsime maale ära. Keerasime lahti veed ja toa uksed - ees ootas ootamatus..

Tundub, et keegi oli meie äraolekul, meie elamises ringi käinud. Tegude jälgi võib vaadata piltidelt. Uksed olid lukus, midagi lõhutud polnud, midagi kadunud ka justkui polnud. Miks, või kes või milleks on arusaamatu...

Lahtised sahtlid,tehtud oli tuld -  midagi oli põletatud..