Ilm on kui rahvuseeposlik teema meie rahva suus. Kui lumeta talvega olema sutsuke kui harjunud ja külmaga saab ju lund ise ka teha, siis tänavune talv on ka iselumetegemiserõõmu ka ära võtnud. Pole külma pole ka jääd. Juba pikalt piilume ilmateadet just selle mõttega, et tuleks külmgi, saaks uisujäärõõme nautida. 3 päevane külm annab juba signaali, et võiks minna proovima.
Reede oli selleks kui loodud ja looduse väikesed uksepaotamised tuleb ju koheselt ära kasutada, sest reede pealelõunast lubas taas punaseid temperatuure.
Parim on minna kohe hommikul, kui raba ääred on veel lõunapäikesest puutumata. Veljo ettepanekul läksime uusi uisumaid avastama. Üllatus, üllatus - kuhu me küll jõudsime - Lavassaarde
taas, kuid nüüd siis uisumaid avastama - kaardistamata aladele.
 |
| Minu ja Veljo uisurada |
Turbaaukudele peale saamise koha valik oli raba äärde jõudmisel kõige raskem küsimus. Suur tsentraalkraav ajas meid metsa kaudu minekule. Õnneks leidsime metsatee, mis meile vajalikus suunas kulges. Astusime aga teele - suusasaapad ja uisud kotiga kaasas - vastu tundmatule. Alustuseks hirmutas, meid kõrval saatev vulisev kraav. Koprad
olid teiselpool rada kraavis vett paisutanud, just enne puude vahelt paistvat
uisuplatsi. Otsisime kohta üleminekuks, kuid ootamatult jala all olev jää oli
kandevõimeline. Tekkis lootus, et äkki saame uisudki jalga panna.
Jää oli
sõidetav, aegajalt natuke raksus, kuid saime hakkama. Hiljem kui temperatuur
tõusis ragistas ikka rohkem.
Ühel
platsil oli jää sees värske jääga kaetud loik. Hiljem kohtasime kolme valget
luike, kes üle uisuplatsi madal lennnul laulud suus lendasid. Pärast poole
Lavassaare kaudu jalgsi tammil luuret tehes märkasime neid samu luiki,
eelnevalt räägitud platsil sulistamas.
Oli imetore päev ja mis seal salata - väga hea ajastus. Küll need vabad reeded ikka loovad häid võimalusi.
 |
| Ilus, kuid kavalust täis - ragises, mis kole. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar