Libahundi jäljekütid Pakri poolsaarel - Paldiskis

Libahundi otsimine on meie pere üks oodatuimaid võistlusmeelelahutusi. Formaat on võistuslik, kuid sisult

Stardiülesanne foto-o ja 81 KP joon-o

väga väga emotsionaalne, kaasakiskuv, meeldejääv ja sisutihe - aeg möödub sõnaotses mõttes linnutiivul 6h tunub 2 tunnisena.

Abibrigaad

Sedakorda siis müttasime Pakri poolsaarel. Olen korra varemalt ka Paldiskis käinud - aasta siis oli 1993. Käisime kooliga õppematkal , meiega kaasa oli ka A. Turovski - toona ta veel nii tuntud telenägu polnud. Lisaks oli meiega ka keegi geoloog - nime ei mäleta, kahjuks. Oli samuti kevadine aeg, suletud linn Paldiski, oli just avatud tavakodanikele. Linnast ma suurt ei mäleta - mälestuskildudena on meeles viiekordsed majad ja nende all tänval rohtu söövad lehmad,  ja neid oli päris palju. Veel meenub loomulikult pankrannik, kivististe otsimine paekivi tükkidelt,  diktoneemakiltkivi ja poolsaare otsas olev majakas, mis asus klindist tunduvalt kaugemal kui täna... - siit ka küsimus kauaks seda majakat üldse on?

Shokolaadisõbrad joon-ol

Stardiülesanne oli vahva - sai väikese eskursioonikorras natuke Paldiski oluliseimate kohtadega tutvust teha. Meie olime kavalad ning küsisime kohalikelt, kus pildi peal asuvad ülesvõtted võiksid asuda. Meie üllatuseks saime suhelda eestlastega. Edasi suundusime 81 KP. Teel sinna nägime Shokolaadisõpru ülesannet lahendamas - vaade alla karjääri oli väga omapärane, kuid kevadiselt kaunis.

Vaade karjäärile

Kaie ennast ületamas

Joon-o algus oli ärevusttekitav, sest joon millelt oli tarvis punktid leida, kulges üles ja alla mööda püstloodis peaseina. Esimesest seinast me alla ei läinud, vaid kasutasime allaminekuks sadamapoolset lamedamat osa.  Kuid ülesmineku vastaskaldalt sooritasime edukalt. Kahjuks leidsime joonelt ainult 3 punkti, see eest ületasime iseendeid ja ronisime üles finishi järsakust. Eriti tubli oli Kaie, kes ületas enda hirmu poolel teel üles.

Järgneva punkti valimisel olime kui peata kanad, kas minna esialgset plaani pidi - lõunasse linna vahele või nautida kaunist mereäärt. Suundusime koos sõdurpoistega  põhja. Tänu "ettemaksule" kommide näol - ( lihtsalt olime 81 kps viisakad), saime laiguliste abiga kätte punkris asuva 56 KP. 

Edasi mööda lubatud allakäiku mereäärde 57KP. 65kp olime juba eelnevalt välja jätnud oma kavast, nii marssisime kui saksad trepist üles ning suundusime 85 KP punkrisse, kus juba teatsime eelseisvast pimedas punkrist punktide otsimisest. Punktid olid ikka kavalalt pandud ja peale esimest ringi punkris saime kätte ainult koridoris oleva punkti, sellegi võtsime katuselt. Meie hädised taskulambid ei teinud oma tööd piisavalt hästi - katsetasin siis oma nutitelefoni taskulambi rakendust - see aitas. Leidsime ka 2 teist hästi peidetud punkti üles. Torni punkti saime samuti kätte - märksõnaks "diil". 

turvaline allamineku koht

Nüüd otsustasime läbi metsa suunduda 64sse, kuid võsa ei meelitanud meid, nii me tuuliku all otsustasimegi 58kp kasuks. Ehh, need tuulikud - tegelikult ei olnudki nad väga mürarikkad ja nende olemasoluga harjus kiiresti, samas nende vahetusläheduses olla ka ei tahtnud - olid ikka päris hirmuäratavad. 58sse suundusime väikest aimatavat teerada, mis kulges heinamaid pidi - tundus, et enne meid polnud keegi seda rajavalikut teinud. Rohulibled olid tallamata. Teel 47sse kohtasime üht võistkonda, kellel oli GPS (Tammed). 

Gepsuga tiim

Veel pesi üks seltskond kraavi ääres oma VW Golfi - hõivates oma mazzinaga terve tee. 47 kp juures heinamaal õitsesid imeilusad hanemoonid, kuid 200 meetrit enne kohtasime inimtekkelist tülgastavat prügimäge. Huvitav, kas Teeme Ära meeskonnale on antud teeääre prügila asukoht teada? Kurb vaatepilt. 

31kple lähenedes saime lõpuks jalad märjaks, kuid soostikust läbi minnes jõudsime täpselt punkti ja saime kiita punktis olnud võistkonnalt. 39sse otsustasime minna läbi suvilate/aiamaade. Küll oli ilusaid aedu ja nutikaid lahendusi potipõllunduse pidamiseks. Tervitasime aial kiikuvad põllumehi ja kiitsime nende aedasid.  

39 lähenesime ladendiku nurgast ja jõudsime täpselt punkti. 39 väljusime mööda lõunasse suunduvat loha mööda, kuid  kaotasime ükshetk õige. Sammusime viga nähes sutsu mööda heinamaad, kui saime oodatud teeotsa kätte. Terve raja olime peaaegu üksinduses veetnud - lapsi ja teisi noortevõistkondi polnud

kaunis loodus

Hp-Sport Team Plus - Helis, Elina, Liina

kohanud. Teel 45sse kohasime noori Männikumäe tegelasi ja taas ristusid me teed Shokolaadisõpradega, kes olid tulnud värsendavalt ujumisülesandelt. 45 sse minnes kohtasime suurimat räga ja otskepusa  - nagu oleks sattunud puuokstest tehtud tihedasse ämbikuvõrku. Nüüd veel viimane 34 kp ja edasi finishisse. Jõudsime 20min. enne kontrollaja lõppu, läbisime 17 km ja kogusime 55 KP. 

Hp- Sport Team HD14 - Teele, Kaarel

Noortevõistkondadest: HPSport Team HD14 noppis oma klassist 119 punktiga võidu, samas jäädi oma tulemusega alla Hp-Sport Team Plusile, kes kogus 127punkti. (neile oma klassis 4 koht). Võistkonnad olid oma tulemustega kõik hästi lähesikku, kui Liina oleks julguse kokkuvõtnud ja 84 kp teinud sukeldumisülesande ära, oleks võiskond olnud hoobilt 2 koha vääriline.

Lastele meeldisid enim 85KP ülesanne, ronimisülesanded puudel, kaevu punkt 40 Kp. Ilm oli supermõnus, kuigi hommikul oli udu, külm ja tuul. 

Taaskord imetore päev! 

Suured tänud korraldajaile ja jaksu neile järgmisteks võistlusteks!

Potipõllunduse mosaiik - Paldiski dazha rajoonist