Peaaegu nagu lastelaager

Peale Lätist naasmist läksid lapsed maale. Neljapäeval käisime Liisu ja Liisega Aegviidus päevakul. Ilm oli kole palav ja seetõttu jäid laste suurejoonelised plaanid ka N12 rada joosta, kahjuks ära. Liise jooksis ise ja Liisu samuti. Metsamarjad suutsid Liisu metsas ära võluda, nii matkaski Liisu nöörirajal üle tunni. Mustikatele ei suutnud neiu ei öelda. Peale metsas käiku suundusime autorongis maale. Meie järel sõitis kuldne Mazda...

Heidi jättis oma lapsed meile maale laagrisse ja ise sõitis Lätti rogaini EMile esikoha järele. No seekord jäi sutsu puudu, aga mitte sellest ei plaaninud ma kirjutada. Neljapäeva öösel vastu reedet oli meil "laagris" 8 last: Liina, Kaarel, Liisu, Liise, Mihkel, Markus ja Märten. Liise läks reede hommikul linna tagasi.

Mis meie laagris, siis tehti. Kuna ametlikult polnud laagrit välja kuulutatud, siis tegevuskava oli välja töötamata. Ainus, mis oli vankumatult kindel, oli söömine. Pidev söögi tegemine ja nõudepesu oli õnneks meil emaga kahe peale ära jagatud, nii, et päris köögiKatana end tundma ei pidanud. Lapsed olid vabapidamisel: sõitsid külavahel ringi, käisid palli mängimas ja mitmes rannas ujumas. Lisaks sai veel Liinaga ratsutamas käidud. Loomulikult istuti ka arvutis ja mängiti mingit rallit. Aega veedeti ka Monopoli mängu mängides. Kuna selline vägi oli vabu töökäsi, siis sai lapsi ka mõnele hädavajalikule töötegemisele kaasatud. Korjati kirsse ja laoti puid kuuri, tassiti oksi ja vett. Lisaks õppis Märten Kaarli juhendamise peale ära murutrimmeriga niitmise. Üritasin neid küll Majakivi juurde matkama meelitada, aga see jooksis mul liiva. Ei suutnud ma neid veenda. Kõik nautisid puhkust täiel rinnal ja metsaminekust ei tahtnud keegi midagi kuulda. Eks nad saa metsas käia niikuinii koguaeg. Aga lohutame end sellega, et küll siis saab mõni teinekord mindud.

Nädalavahetus oli lõbus ja möödus kiiresti. Pühapäeva lõunaks laekus ka issi rattaga linnast 70 km pikkune treening seljataga.