Meie tüdrukuteõhtu/Kaberneeme koroonarogainipäev sai alguse juba reede ühtul, kui Margit ja Heidi meile külla saabusid. Mõlemad jäid ööseks, et hommikul oleks hea koos metsa minna. Ilma
teade lubas saabuvaks rogainipäevaks äkktorme ja tugevat vihmasadu... meie rajaplaneerimiseõhtul oli ilm suviselt vaikne ja soe - sobis ütlus "vaikus enne tormi" . Sõime ja jõime, head ja paremat ning kaloreid ei lugenud - järgmisel päeval ju ootas meid oma paarikümne kilomeetrine tigukõnd, mis kõik üleliigse ära kaotab :D Tegime rajaplaneeringu - nii umbes 20 km ringi. Etteruttavalt võib öelda, et tegime oma plaani ära, sõltumata lubatud ilmast, kuigi startides oli mõte, et äkki üle 1,5 h üldse metsas polekski. Kuid nüüd järgemööda.
Hommik tervitas meid vihmasajuga. Vihm meid ei heidutanud. Vapralt sättisime end teele. Stardi hetkel ikka sadas usinasti, kuid meie õnneks sadu vähenes ja mingil hetkel katkes sootuks. Isegi päike tuli 2h möödudes välja. Natuke kaardist ka. Koroonakaardile omaselt oli kaart väheinformatiivne. Seekord olime targemad ja ainult korraldajate kaardile lootma ei jäänud. Kuna kastutada võis igasugu muid abivahendeid, siis otsisin kodusest kaardiarhiivist mõned o-kaardid, mis vähe täpsemalt maastikku kajastasid (kuigi jah, need olid päris vanad - aastast 2005 ja vanemad). Abimaterjal kulus marjaks ära, suuri vigu ei teinud, ainult 38 punkti hakkasime liiga vara otsima, mis tekitas väikse edasi-tagasi käimise. Kokku käisime pea 19 km ja kogusime 4h ja 33 minutiga 42 punkti.
Õigel ajal sai ring täis: parklast 0.5 km kaugusel algas lubatud/oodatud äkktorm. Tuul tõusis ja algas taas vihmasadu. Märkevahendeid ei olnud, vaid tuli hoopis punktidest 4 tähelisi sõnu kokku korjata ja neist luuletus kokkuvorpida.
Meie luuletus, autoriks Margit.
Polnud savi, kilu, higi
Oli rand ja taamal neem
Metsas torm ja mõni mari
Tore tiim, kel kabe samm
Peale kosutavat sauna, suundusime Heidiga Lindile Untsakate kontserdile. Kontsert toimus Jaanus Jantsoni koduaias. Tormi iilid olid asendunud päikesepaistega, meri oli taandunud ja tuul vaibunud. Ilm polnud just suviselt soe, kui päike madalamale laskus, kuid meil oli talvevarustus kaasas: sulejoped, mütsid, kindad.
Rahvast oli kontserdil nii paarisaja ringis. Kõik mahtusid ilusasti platsile ära, ükseise kukil ei pidanud olema. Kontsert oli meeleolukas, lauldi vanu laule ja sekka ka uuemaid. Tantsupõrand täitus kepsjalgadega juba esimeste laulutaktide jooksul.
Oli imetore päev! Aitäh, Teile kallid sõbrad, Margit ja Heidi!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar