Karantiini neljas nädalavahetus

Peaaegu 2 nädalat olin Jõhvi sõitude tõttu kodust ära. Kodust hoidis

mind eemale ka Liina haigus, mis oli mingi suvaline haigus, millega täna arstid ei tegele. Õnneks tegelemist polnud vaja ka. Läks niisama üle. Nüüd kus Veljo merel, mina taas kodus. Liina on kaks nädalat käinud issi juures hommikust söömas, mis on väga armas. Loodetavasti peale nädalavahetust nende hommikused kohtumised jätkuvad.

Hommikul varakult käisin toiduvarusid täiendamas. Eks näis mitu päeva Liinaga poes käimiseta hakkama saame.

Väljas liikumine on ainus meelelahuts mis meile veel jäänud on ja orienteerumispere on hooaja algul leidnud uue väljundi o-näljakustutamiseks. Püsti on pandud kümnete kaupa püsiradasid, kus aega peab küll ise võtma, kuid kaardi ja jooksurõõmu saab neist piisavalt. Rajad on iseseisvaks kasutamiseks, kus tuleb järgida 2x2 reeglit, rajad on avatud pikemalt, kui klassikalisel päevakul. Nii umbes nädala jagu.

Esimesena osutus mul valituks Kloostrimetsa püsirada, mille

ülespanijaks  Linnaorienteerumine. Läksin kodunt otse esimesse punkti ja jätsin stardi asukohal käimata. Läbisin  keskmise 4,8 km raja. Kokku tuli 9,66 km, 2h puhast metsarõõmu. Kaart oli mul endal väljaprindituna kaasas. Ilm oli ilus ja päikseline. Metsas kohtasin ka kaas o-nautlejaid, kes liikus jalutades, kes jooksusammul. Oli ka lastega liikujaid, kes järeltulevatpõlve õpetasid. Muid jalutajaid ja kepikõnnitajaid oli metsavahel niisamuti. Mets oli rahvast täis. Õnneks o-radadel muu rahvas puudus.

Nüüd on vanaema kord minna punkte otsima. Loodame, et leiab ikka mõne punkti kodumetsast ikka üles.