Ilves3 oli o-võistlus, kus lubasin
lastele, et ma kindlasti ise ka osalen.
Mõeldud, tehtud. Panin end kirja N21B rajal
e, sest ega ma liiga pikki
radu joosta ei tahtnud ja eelmise aasta WOCi maastik tekitas minus natuke
aukartust, et ega see rada ja maastik kerged ei saa olema. Kui nüüd
tagasi vaadata kahele esimesele võistlusrajale, siis aukartusest tehtud otsus
lühemate radade kasuks oli kindlasti õigustatud. Siin jäid ellu ainult tugevad,
kes suudavad lugeda kaarti, mõista kompassi kasutada ja reljeefist peab ka aru
saama, sest jalgrajad jm kindlad orientiirid kas puudusid maastikul või siis
puudusid kaardil (metsaväljaveoteed). Maastik on soine ja väga märg. Sood on
maastikul juba väikeste tiikide/järvede mõõtu. Kui esimesel
e, sest ega ma liiga pikki
radu joosta ei tahtnud ja eelmise aasta WOCi maastik tekitas minus natuke
aukartust, et ega see rada ja maastik kerged ei saa olema. Kui nüüd
tagasi vaadata kahele esimesele võistlusrajale, siis aukartusest tehtud otsus
lühemate radade kasuks oli kindlasti õigustatud. Siin jäid ellu ainult tugevad,
kes suudavad lugeda kaarti, mõista kompassi kasutada ja reljeefist peab ka aru
saama, sest jalgrajad jm kindlad orientiirid kas puudusid maastikul või siis
puudusid kaardil (metsaväljaveoteed). Maastik on soine ja väga märg. Sood on
maastikul juba väikeste tiikide/järvede mõõtu. Kui esimesel
päeval sai soodest
ümberjoostud, siis teise päeva rada seda lihtsalt ei võimaldanud. Päris mitu
korda leidsime end kahlamas põlvist saadik vees. Just leidsime, sest teise
päeva kulgesin ma Mari-Liisiga koos, kes minu taga startides, mu juba esimeses
punktis kinni püüdis, kus ma oma kompassi remontisin. Mari-Liis aitas mind oma pikkade
küüntega hädast välja ja parandas mu kompassi ära. Aitäh, kallis Mari-Liis!
Ülejäänud raja liikusime juba koos. Mul jäigi pärast finishis küsimata, kas ta minu
pärast nii aeglaselt liikus (et ma oma vigase kompassiga hätta ei jääks) või
olingi mina hoopis nii tubli, et Mari-Liisile konkurentsi pakkusin.) Täna sai
rajal ka seinaronimisega tegeletud ja nelikvedu ülessaamiseks kasutatud. Vot
nii kõrgetest mägedest oli vaja end üles vedada. Sain täna tubli 4.koha.
Esimesel päeval olin viimane, sest eelviimases punktis tehtud punktiotsingud ja
paralleelpunktides käimised röövisid vajalikud minutid. Kaarel tegi esimesel
päeval soojendusjooksu ja täna tegi seda, mida tegema tuli. Võit M18 ja M20
klassis sai reaaalsuseks. Liina jooksis 5 koha vääriliselt.
Õhtul tähistasime
Kaarli edukat võistluspäeva Võrus Kubiia hotelli restoranis, mis oli saanud uue
sisekujundusliku välimuse, mille autoriks on meie uus naabrinaine. Päris kena,
hubane ja maalähedane interjöör oli. Kõik oli paigas ja miski ei riivanud
silma. Tubli töö, Merle! Kiidame!
Kolmandal päeval vormistas Kaarel oma võidu, Liina kobistas end lõpuks kolmandale kohale ja mina kindlustasin oma 4 koha üldarvestuses. Tulemused.
Oma väikese kuid toreda lugejaskonna rõõmuks sain lõpuks siia ülespandud ka Ilves 3 kahe esimese päeva kaardid. Vabandan Laevukeste ees, et asi nii kaua aega võttis. Parem hilja, kui mitte kunagi, eksju onju.
Oma väikese kuid toreda lugejaskonna rõõmuks sain lõpuks siia ülespandud ka Ilves 3 kahe esimese päeva kaardid. Vabandan Laevukeste ees, et asi nii kaua aega võttis. Parem hilja, kui mitte kunagi, eksju onju.



2 kommentaari:
Ilus postitus aga ikka ja jälle on kõige tähtsam puudu. Kaardid, kaardid ja veelkord kaardid. Laevuke
Kaardid pandud. Ja vabandused, et see mul nii kaua aega võttis.
Postita kommentaar