Mis siis meenub? Külm tuul Kadriorus, jalgrattasõit Jõelähtmesse (uudisena Maardusse viiv jalgrattatee) edasi-tagasi 45 km (mina ei käinud), city racei vaatamine onlinest ja Liina kurbus tehtud o-vigade pärast rajal, Laulasmaa - päevak nagu ikka, aga ka otsus minna Noorte Jukolale, WRE - lahe bussisõit ja maha jäänud võistlusnumber, 100 kp o-nädala kulminatsioon, olematu mobiililevi ja netiühendus.
Üritus oli lahe ja korraldajad olid palju vaeva näinud. Kahju ainult et ei olnud võimalik osta neid imeilusaid o-weeki särke. Tõesti kenad särgid! Loodame, et järgmisel aastal oleme targemad ning tellime särgid eelregistreerimisel.Särkidest veel nii palju, et korraldajad oleksid võinud jätkata esimesel aastal alustatud toredat traditsiooni: võitjatele O-week winneri särgid. Loodan, et nad järgmisel aastal taaselustavad selle. Kaarel kandis terve aasta eelmise aasta särki uhkusega ja vaikselt lootis oma kollektsiooni täiendada. Tulemuste järgi oligi täiendust loota, kuid auhinna kotist leidis ta hoopis tarviliku spordihelkurvesti.
Veel täiendasime oma kotte järgmise aasta O-weeki infolehtedega. Üritame neid jagada nii Rootsis kui ka Tsehhis Vidnava o-laagris. Ikka eesmärgiga aidata korraldajaid ja tutvustada maailimas meie oma Eesti o-üritust.
Siit ülekutse ka teistele jagagem ja levitagem inolehti väljaspool Eestit! Arvan, et infolevikust võidab kogu Eesti o-pere!



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar