Elu teeb huvitavaid keerdkäike: varem olen käinud Veljoga tööl kaasas (meretööl mitte), laevadel ja sadamates olen käinud külas ja ka öid seal veetnud, kuid, et me koos võiks meretööd teha, sellist võimalikku versiooni ei osanud ka oma mõtteis arvata. Kuid nii ometi läks. Veljo kutsuti 3 päevaks tööle ja tema teades, et mul on puhkus, organiseeris mind reisijana kaasa. Reisijale, aga leiti töö ja nii ma laevameeskonnale ja teadlastegrupile (kokku 8 inimest), olin kokaks. Olen varemalt Veljo juttudest teadnud, kuidas laevas söögitegemine käib, kuid natuke oli ikka hirmutav. Suurespildis läks kõik hästi ja sööjad olid rahul, kuid minul endal läks sisseelamiseks natuke rohkem aega, kui olin arvestanud. Kõigepealt oli harjumatu opereerida nii suure hulga toiduainetega nagu laeva varudes on. Teiseks pidime poest läbi minema - piimatooted ja värsked juurviljad jms olid otsas ja vajasid täiendust - minu jaoks taas olid kogused need, mida ma ei suutnud hoomata. Õnneks olid spetsialistid kaasas ja 2 paki piima asemel osteti 6 või enam pakki jne. Suurte pottidega saab teha palju süüa, kuid kui palju on vaja teha sööki, et 8 inimest söönuks saab ? see tuleb kogumusega või siis reteptiraamatust järge ajades. Õnneks ma vähe ei teinud ja ülejäägid söödi öösel ära. Kapten oli tore mees ja kutsus meid endale teinekordki appi, kuid kahjuks arvan, et oma töö kõrvalt veel merel kokaks käia - see ei mahu lihtsalt minu ajagraafikusse.
Natuke ka meresõidust: Boldi autoga sõitsime kui uhked saksad Lennusadama kaile. Pühapäeva keskpäeva paiku tõstsime ankru laeva ja meresõit Virtsu (võtsime sealt peale ühe teadlase) võis alata. Hommikuks olime Ruhnu taga, kus algasid teadusmeretööd. Lasime merre allveeliguri ja ühe boi ning keerasime laevanina kodu poole tagasi. Oma kella sain tehtud ümber kaptenisilla käies ja joostes. Ka merel on võimalik oma 10000 sammu täis teha.
Tagasi jõudsime teisipäeva hommikul. Pagesime kiiresti Pärnusse tagasi, et juba kolmapäeva õhtul olla taas tagasi Tallinnas - käisime Kosel üritusesel Pirita kontserdid kuulamas VLÜd. Ilm üritust ei soosinud ja terve kontserdi ladistas vihma. Õnneks saime olla katuse all varjus. Neljapäeva varajastel hommikutundidel viisin Veljo lennujaama - et järjekordne töömaale minek saaks alata. Seekord kaas Norramaale. Mina, aga keerasin auto Jürri ja läksin tööle.
Nädalavahetusel lugesin läbi 2 Apteeker Melchiori esimest raamatut.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar