Suvepikendus Maltal

Päikesekiirte otsingud viisid mind sel aastal Maltale. Kodutöö Malta kohta oli mul tegemata, seega ma minnes ei teadnudki suurt, mis mind ees ootab.  Kuid kõigest järgemööda.

Vaade hotelli katuselt Vahemerele

Reis Maltale algas ärevalt ja seda kahes aspektist esiteks nägin check-ini sabas tuttavaid, mis oli iseenest väga meeldiv. Koos hakkasime ootama väljalendu ja seda saime oodata päris pikalt, sest meie lend Maltale lükati korduvalt edasi tehniliste probleemide tõttu. Viimaks lahkus väravast ka lennumeeskond. Mõtlesime tohotonti, mis siis nüüd toimub? Vaikselt hakkas imbuma ka info meie reisi viibimise kohta, nimelt catering hilines ning meeskond pidi hilinemise tõttu tegema oma kooseisus korrektuurid. Tallinnast lahkusime  16:30 asemel kell 19. Lennuhilinemise kompenseerimiseks pakuti pardal tasuta jooke: ôlu, valge ja punane vein ning mulliga ja mullita vesi.

Malta tervitas meid liigagi sooja ilmaga +30. Esimese kultuurishoki sain teel lennujaamast hotelli. Meie giid jagas meile esimesi infokilde Malta kohta, mis minus punase tule põlema lõi. Mõtlesin, et oleks ikka pidanud natuke eeltööd tegema. Etteruttavalt mainin, et nii 180kraadine tagasipööre toimus kiiresti - ja seda juba järgmisel päeval.

Fakte Malta kohta:

Malta on umbes meie Muhu saare suurune riik

Maltal on 68 linna

üle 360 kiriku

elanike arv on umbes 410 000

autosid on 320 000

Esimene mõte oli, et ma olen saarel, mis ongi üks suur linn, sest bussi aknast välja vaadates  peale linnatulede ja majade suurt muud näha polnudki. Esimesel õhtul üritasime oma kohalikus linnas leida sobivat õhtusöögipaika, kuid kahjuks oli köögid  kella 11st suletud. Õnneks oli putkamajandus avatud ning kuuma öö leevenduseks saime osta vett.