Kaarli ja Markuse sünnipäevapidu I Internaatkoolis

Terve nädala oleme tegutsenud sünnipäeva organiseerimise lainetel. Tänu suurepärastele sõpradele said kaardid, tehnika jm süsteemid kõik õigeaegselt valmis. Reedese päeva panin graafikusse õigeaegselt vabaks, nii sain hommikupoole veel toimetada sünnipäeva ettevalmistustegevustega.

Kaarel ja Markus kutsusid sünnipäevale oma klassi õpilased. Osalejaid oli mõlemast klassist üle 20 õpilase. Heidi oli oma koolis lisaks saalile broneerinud ka ühe klassi meie ürituse tarvis.

Sünnipäev algas korraldajatele kõigepealt raja ülespanemisega, mis polnudki nii lihtne. Tänasin mõttes Sergeid, kes lihtsa kaardi meie tarvis joonistas, kui oleks olnud raskem labürint joonistatud, poleks me rada õigeks ajaks maha saanud.

Minu osaks jäi laste instrueerimine ja põhitõdede selgitamine: start, punktide järjekord, si-pulk, finish jne. Kõik oleks olnud lihtne kui lapsed oleksid rahulikult istunud ja kuulanud, aga kus sa sellega - küsimusi, arvamisi jne tuli laviinina. Nii seletasingi väikestes gruppides stardijärjekorda ootavatele lastele oma jutu jälle ja jälle üle. Võib-olla oligi see õigem. Heidi osaks oli Si-pulkade nullimine ja kaartide kätte andmine. Andres valvas uksel ja Triina jagas tulemusi.

Minu sügav kummardus I Internaatkooi personalile, kes olid nii mõistvad sünnipäevaliste koridoris jooksmiste ja valjuhäälsete rõõmukilgete üle. Olime ju võõras koolis.

Jooks sujus hästi: loomulikult "profid" Kaarel ja Markus tegid oodatult parimad ajad, aga ega klassikaaslased neist palju maha ei jäänud. Ette olime valmistanud 2 rada, aga peale mõlema raja läbimist sooviti veel joosta. Nii saigi lubatud neil omal vabal valikul ükskõik kumba rada joosta ja seda võimalust kasutati ohtralt. Lõpuks said need rajad risti ja põiki läbi joostud ja väsinud lapsed asusid koduteele.

Tundub, et lastele meeldis: kes soovis, et järgmine aasta võiks sama võistluse korraldada, kes soovis järgmisel aastal metsas proovida. Paljud küsisid infot samalaadsete võistluste kohta - soovivad veel joosta. Nii saigi lastevanematele saadetud info Sise-o kohta. Eks näis kas neist mõni tuleb proovima.

Minu suurimad tänud Triinale, Shvedide perele ja I Internaatkooliperele!!

Teieta poleks see sünnipäev õnnestunud.

Aitäh Teile!!!

* * *

Kuna laupäevaks polnud midagi planeeritud, siis tabas laupäeva hommikul mind pingelangustõbi - pea valutas terve päeva - alles õhtul sain enesele jalad alla.